Hingesugulane Einstein

Kui ma suvel ülikooli sisse sain, siis hakkasin koguma sõprade soovitusi ja tarkusi sellest, mis võib mul ülikoolis vaja minna või millega peaksin arvestama. Väikene valik nendest:

• Varu palju alkoholi. Ülikoolis läheb vaja, sest osasid töid on võimalik teha ainult joobes olles.
• Kindlasti pane raha kõrvale, et äärmisel vajadusel mõnda õpikut osta.
• Võta ainult kohustuslikud ained, muidu pead liiga palju õppima.
• Unusta ära uni ning keskendu seltskondlikule elule (ja võimalusel õppimisele).
• Õppejõududega ei tasu vaielda, kuigi tõenäoliselt on enamik neist sinust lollimad.
• Hinded pole olulised, vaja on lihtsalt ära teha. 
• Enamus tudengeid ei tunne tööde tähtaegu ning seetõttu tuleb gruppides olla ettevaatlik.

Varustatud nende asjalike nõuanettega, alustan oma teekonda akadeemilises maailmas. Ala, mille valisin on antropoloogia. Eile kui kursuse kaaslastega tutvusime, siis kuraator palus kõigil öelda nime ja miks ta antropoloogiat õpib. Rääkisin ilusa jutu migratsiooni ning rände teemadest, mis mind tõesti huvitab. Ma ju ei saanud öelda, et motivatsioonikirja tegin peale teist pokaali cremanti ning enne saatmist isegi ei lugenud läbi. Idee antropoloogiat õppida meenus mulle just nende kahe pokaali toel. Jah, teismelisena soovisin õppida antropoloogiat. Siiani loen selle valdkonna raamatuid ja artikleid, ent algselt mõtlesin sisse astuda sotsiaaltöösse ja andragoogikasse. Mõtlesin ka psühholoogia peale, ent mu reaalsus taju ütles, et pigem mitte proovida. Andragoogika asemel valisin antropoloogia. (Vähemalt on mõlemad A-tähega). Sotsiaaltöösse sain sisse, kuid loomulikult valisin oma teisemea unistuste eriala. 

Mulle meeldivad sõbralikud inimeksperimendid, erinevad subkultuurid, seosed ühiskonnas toimuvate protsesside vahel. Lisaks sellele nõustun Albert Einsteini öelduga: "Kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat."  Onu Einstein on mu lemmik. Tema ellu suhtumine ning ütlused peegeldavad suures osas minu maailma vaadet. Nendest kavatsen ülikoolis õppides lähtuda:

• Ainus, mis segab õppimist, on haridus.
• Suurvaimud on alati kohanud keskpärasuse vägivaldset vastuseisu. Viimased ei mõista seda, kui inimene ei allu mõttevaba päranduse eelarvamustele, vaid kasutab ausalt ja vapralt iseenda arukust.
• Kui loogika vastu ei patusta, siis ei jõua üldse millenigi.
• Kunagi ära jäta meelde asju, mida saad vaadata raamatutest.

Kui korraks muutuda asjalikuks, siis olen võtnud endale päris suure koormuse ja vastutuse. Täiskoha kõrvalt minna päevaõppesse ülikooli. Aitäh, tööandjale, kes mind toetab ning edasi liikuma julgustab. Ma mõistan, et ülikoolis õppimine on meeskonna töö. Kompromissid ning loobumine, saavad mõneks ajaks osaks minu elust. Samas ma ise TAHAN kõike seda. Osaliselt olen end lülitan juba "spordirežiimi" ning keskendun tulemusele. Isegi kohvi joomist vähendasin mõne üksiku korrani paaris kuus.

Kui ma vestlusvoorus olin küsiti minult midagi taolist, et kuidas ma suhtun sellesse, et ülikooli kaaslased on väga noored. Ütlesin siis ja arvan sama, mul on palju nooremaid inimesi tutvusringkonnas. Jätsin mainimata ühe hirmutava asjaolu. Enamik noori suhtub TÄHTAEGADESSE liiga loominguliselt. Minu graafik on tihti minuti pealt planeeritud. Tunnen ette juba õudust, kui osa inimesi jätab tegemata töö, millest sõltub ka minu tulemus või hindamine.  

Mõned sõbrad soovitasid, et hakkaksin oma ülikooli seiklustest blogi pidama. Täpselt sellist nagu teen aeg-ajalt reisimisest. Kirjutada mulle meeldib, seiklustesse samuti satun... Miks mitte? Supp, millesse end praegu keetunud olen, vajab pikemaajalist lahti arutamist. Võib-olla saan kirjutades selgeks ehk samuti mida tegelikult õppima asusin.