Eskimod ja roosa maailmavaade

 

Ellu jäin! Esimene nädal ülikoolis on möödas ning mu aju ainult kergelt suitseb ning selleski on süüdi eskimod ehk inuitid. Kõige keerulisemaks osutus "koostöö" kassidega. Laua taga õppimisest loobusin. Absoluutselt alati pidid nad täpselt nende paberite peal lamama, kuhu ma hetkel kirjutasin. Kui pabereid polnud, siis sobis raamat või arvuti jne... Kui kõige olulisem tingimus ehk minul koheselt vaja minev asi, oli täidetud, siis võis pikali visata.  See moment, kui mul oluline mõte või lause tuli pähe, eeldas koheselt, et keegi vajas paitamist ning ma pidin loobuma kirjutamisest. Vastasel juhul oleks kostunud kaeblik hääl või lihtsalt minu käe nügimine ning  töövahenditel strateeglise positsiooni sisse võtmine. 

Kuigi vanasõna ütleb: "Suur tükk ajab suu lõhki," otsustasin lähenda ladina keelest tuleneva väljendiga "per aspera ad astra" ehk viie kohustusliku loengu asemel on nüüd mul seitse. Kaks nendest on järgmise aasta kohustuslikud ained. Valisin nad eelkõige seetõttu, et toimumise ajad sobivad käesoleval hetkel mu töö ja graafikuga.  Globaalne ajalugu, mis õuduseks selgus, et on globaalne keskkonna ajalugu ning teine keskkonnaantropoloogia. "Keskkond" pole minu teema. Minu mõttemaailm pole roheline vaid roosa. Õppejõududele selle tõestamine tundub olevat ohtlik idee. Läbin need ained ning jätkan oma kuldse läikega roosas seebimullis elamist. 

Esmaspäev on mammutloengute päev. Terve teaduskond kuulab. Õnneks toimuvad kõik ühes ruumis. 

"SUURED KÜSIMUSED" - kõlab uhkelt. Ma sain seal teada, et teadlased on välja arvutanud inimese hinna 100 000 dollarit vist oli. Huvitav, kui eetiline seda oleks kasutada õigussütsteemis kahjutasu mõistmisel? Kuidas arvutada koefitsenti? Kas mida suurem inimene, seda kõrgem tasu või vastupidi, mida paremas vormis ja tervislikum? Ma sain samuti teada, et on olemas uus ajajärk - antropotseen. Seotud tehnika arenguga ning inimese võimega mõjutada loodus stiihiaid. Käsitleti ka tehisaru teemasid ning isegi Elon Muski Neuralinki. Lõpuks tõdes õppejõud, et ega tegelikult suurtele küsimustele vastuseid ei leidu. 

"MAAILMAVAATED JA USUNDID" - Siin viis loengu läbi Mihhail Lotman. Minu esmamulje oli, et "pull vana", hea huumorisoonega ja tundub teadvat, mida räägib. Ta käsitles tõe, maailmavaate, maailapildi jm. teemasid. Kui ma kuulasin ja märkmeid tegin, siis tundus, et saan kõigest aru. Nüüd loen: "Teadust ei tohi uskuda. Teadus ei ole usu asi. Teadus on kontrollitav." või "Islam ei ole usk, islami fundamentalism on ateist." 

"GLOBAALNE AJALUGU" - Ma ootasin loengut, sest ajalugu on alati olnud minu jaoks põnev, ent  kogu mu hasart kukkus hetkega kokku kui kuulsin, et tegu on "globaalse KESKKONNA ajalooga". Minu roosa maailmavaade põrkus taas reaalsusega. Tegu oli sissejuhatava loenguga, mis seletas, kuidas lokaalselt toimuvad sündmused mõjutavad globaalset terviklikkust. Näiteks väikese vulkaani purse Islandil pani kogu maailma lennuliikluse seisma.

Teisipäeval loenguid füüsilisel kujul ei toimunud, sest õppejõud viibis Eestist eemal. 

"SISSEJUHATUS KULTUURANTROPOLOOGIASSE" - õppejõud oli salvestanud youtube loengu video. Positiivne, sest sain omas tempos mõlemad videod läbi vaadata ja märkmeid teha. Ta rääkis Bronislaw Malinovskist, kes on kaasaegse antropoloogia esiisa. Nimelt oli ta Poola päritolu teadlane, kes I maailmasõja tõttu ei saanud naasta oma asukoha riiki Suur-Britanniasse ning viibis Austraalia valitsuse õnnistusel Trobrianderi saartel tervel aasta. Tema poolt kasutatud metodoloogia on tänaseni aktuaalne. Lisaks pärineb tema kirjeldustes majandusest tuntud termin "Kula excange/circle" ehk hüvede saamiseks ja mõjuvõimu saavutamiseks kingituste tegemine. Seda terminit võib meelevaldselt võrdsustada tänapäeval isegi altkäemaksuga. 

"AKADEEMILINE KIRJUTAMINE" - jäi ära

Kolmapäevl pidin oma roosat maailmavaadet kohandama rohelisemaks. 

"KESKKONNAANTROPOLOOGIA" - Kui loteriis ei vea, siis "veab" loengutes. Pidin järgmiseks nädalaks tegema oma elu esimese seminari töö. Kaks artiklit läbi lugeda, esitada lugemispäevik ning nende põhjal koos kaaslasega valmistada ette seminar. Kõlab lihtsalt ja loogiliselt. Kaks ööd olen unes näinud iglusid ja hülgeid, sest artiklid käsitlesid eskimote/inuitide elukorraldust. Mauss, kelle esse oli esimene, mille läbi töötasin, kirjeldas eskimote sessoonsust ning sõltuvust aastaaegadest. Põhimõtteliselt suvel nad elasid väikese perekonnaga telkides, religioonist ei hoolinud ning lihtsalt nautisid korilust ja küttimist, siis talveks ehitati majad, milles elasid mitu perekonda koos. Kusjuures ruumide pindala arv ei sõltunud inimestest vaid igal perel oli seda võrdselt. Samuti hoogustusid religioossed ja maagilised tavad. Kogu artikli läbi töötamise ajal valdas mind küsimus, et kuidas eskimod enda hügieeni eest talvel hoolitsesid. Pesemise võimalused? Tualett? Ma lausa pidin selle küsimuse oma lugemispäevikusse panema. 

Teine essee oli Bravo kirjutatud ning analüüsis Maussi ning tema kaasaegsete teooriaid ja vastandumisi. Seda lugedes jõudsin ma järeldusele, et ka teadusringkond on justkui lasteaed, kus egoism ja jonn üritab oma ego ning mänguasju upitada. Näiteks pidas Mauss Steensbyd liiga nooreks, et õiglaselt hinnata tema metoodikat. 

Neljapäevane loeng tundus olevat kõige huvitavam.

"ANTROPOLOOGILISE MÕTTE AJALUGU" - Mu ajju kinnistus, et nagu tugitooli sportlased on olemas ka "tugitooli" antropoloogid. Need esimesed tegelased, kes ise ei reisinud, ent korjasid ja kuulasid, kuidas kaupmehed, sõdalased jne... tegelased rääkisid oma reisidest ja "pärismaalastest". Sageli olid need kirjeldused mütifitseeritud ning ebatõesed. Näiteks vastu tuli koletis, kelle pea kasvas kõhust välja. Samas andis see siiski mingi ülevaate. Seega esimesed antropoloogilised alged olid juba renessansi ajastul. Pikalt oli antropoloogia kolonialistide tööriistaks. See omakorda toob veel tänapäeval kaasa mitmeid probleeme välitöödel. 

Loengus kästiles õppejõud ka esimesi naisantropolooge, nt Margaret Meade. Ta rõhutas, et kindlasti oli teisi naisi varasemalt tegutsemas antropoloogilises valdkonnas aga n-ö esimesed on need, kes jätkasid akadeemilist karjääri. 

Nädala saan võtta kokku Jean-Jacques Rousseau poolt öelduga: "I may be no better, but at least I am different." Ma jätan endale õiguse esindada roosat maailmavaadet ning nautida enda geniaalsust :)