Kriisides peituvad võimalused. Tänu sellele, et mul eelmine nädal oli tõeline Hell Week, siis avastasin töötava valemi. Ärkan hommikul kell 4.00 ja õpin, lähen tööle ning õhtul kohe koju jõudes, magama. Ainus miinus oli minu armsa hävituspataljoniga seotud. Nimelt nad arvasid, et isegi laupäeval ja pühapäeval, kui plannerisin lausa kella 12.00 magada, äratuse olevat kell 4.00! Kõige pealt kuulen läbi lõikavalt nõudlikku "mjäu" täpselt oma kõrva juures, siis on kusagilt leitud mõni krõbisev asi, mida tuleb demostratiivselt närida. Käpaga nina katsumine, üle minu edasi tagasi kõndimine... ühesõnaga kõik variandid läksid käiku. Kui ma lõpuks ärkasin, neile süüa andsin, ja hakkasin õppima, magasid kõik kolm pataljoni liiget õndsalt minu ümber. Ma siis õppisin laupäeval kell 4.00 hommikul! Õnneks sain endale päeval und lubada.
Pühapäeval kordus sama teema. Ainult, et siis oli isiklik tragöödia, nimelt mu neoon kollane marker sai tühjaks. Trotsisin öise tormi jäänuseid ning olin juba kell 8.00 Prismas, et osta markerit! Kuigi mul on lähemal kaubanduskeskusi ja isegi kontoritarvete pood asub 5 minuti jalutuskäigu kaugusel, oli ju markerit vaja koheselt.
Esmaspäeva unisus
"SUURED KÜSIMUSED"
Antud loengust sain oma blondiini teooriale peaaegu seadusliku kinnituse. Blondiini teooria on see kui naeratad süütute silmadega ning teed näo, et kõik peabki nii olema. Tänapäeval kutsutakse seda alternatiivseteks faktideks. Loengu teema oli "Mis on tõde?". Kõige paremini jäi mulle meelde pildid Obama ja Trumpi inguaratsioonidest. Obama omal oli tunduvalt rohkem rahvast, ent Trumpi pressiesindaja väitis, et temal oli hoopis rohkem. Kui ta tähelepanu juhiti sellele, siis vastas, et tegu on alternatiivsete faktidega. Seega tulevikus nimetan oma blondisimi teooriaid alternatiivseteks faktideks.
Loengus oli siiski tõsisemad teemad käsil. Selgus, et tõel on lausa kolm teooriat: korrespondentsiteooria, koherentsusteooria ja pragmaatiline tõeteooria. Lektor rääkis erinevate suurte mõtlejate tõe käsitlustest, näiteks Platon, Aristoteles, ibn Sina jne.. Ibn Sina on vastutav selle eest, et meil on ülikool tänapäevases mõistes. Loengus oli veel juttu vedadest, budismist. Kuna olin eelmisest nädalast veel väga unine, siis suhtleliselt keeruline oli jälgida. Enamuse aja võitlesin unega.
"GLOBAALNE AJALUGU"
Seekord toimus loeng zoomis. Jõudsin alguseks koju ning võtsin enda armsal diivanil mugava asendi sisse, alustasin vaatamist ning ... uinusin. Mida ma loengust mäletan? Seda, et see oli inglise keeles. Osad ei saanud sisse, sest zoom oli piiratud osalejate arvuga. Loengut salvestati, oli grupi töö. Räägiti kaevandustest, sellest, et kuidas see hävitab loodust ning kui mürgine on. Juttu oli Kanadast, venelaste keemilistest katsetustest Donbasis, millest keegi ei tea täpselt midagi... Põhimõtteliselt kõik. Iga loengu lõpus on test, mis tugineb õppejõu räägitule. Ühesõnaga: bingo loto mängimises olen muutunud päris osavaks.
Teisipäev esimest korda uus režiim
"SISSEJUHATUS KULTUURANTROPOLOOGIASSE"
Selleks korraks oli kodutööks kirjutada kriitiline arvustus Werner Herzogi filmi "Encounters at the End of the World" kohta. Kuigi eelmine õhtu olin oma teadmiste järgi filmi ära vaadanud, siis hommikul kell 4.00 arvutust kirjutama asudes märkasin, et film on kahe failiga üles laetud. Tere tulemast operatiivne sõnavara. Vaatasin vapralt lõpuni ning kirjutasin oma elu esimese kriitilise arvutuse. Tegin seda lausa inglise keeles. Eelmine nädal loengus toimus filmi vaatamine, ent mina viibisin MindSpring koolitusel. Film oli ilusate vaadetega Antarktika loodustest ning olenditest. Sellised, mida mujal ei leidu. Jää aluse maailma võtted olid justkui imelisest munasjutust. Inimesed selles filmis põgenesid igapäeva elu eest. Nad otsisid oma kohta maailmas. Minule jäi kõige enam meelde kindlasse surma minev pingviin. Lihtsalt ühel hetkel hakkab pingviin kõndima sisemaale, kus teda ootab kindel hukk. Inimesed ei sekku, vaid seisatavad vaikselt kui pingviin jätkab oma teekonda surma. See meenutas mulle lapsepõlves vaadatud multifilmi "Pingviinipoeg Lolo". Kui ma õigest mäletan, siis oli seal ka antud teema käsitletud. Huvitav, kas pingviinid tunnevad ette, et nende aeg saab otsa? Kuidas suhestuvad nad surmaga?
Loengu esimeses osas käsitles õppejõud meelte ja helide antropoloogiat. Jah, need on täiesti reaalsed teaduslikud teemad. Pariisis, keskaja muuseumis on globeläänide seeria, mida kutsutakse "Naine ja ükssarvik". Need globeäänid pärinevad 1500 aastatest ning kujutavad kuut meelt. Nägemine, haistmine, kuulmine, lõhn, puudutus - on viis, ent kuuenda täpne tähendus on jäänud siiani saladuseks. Üks arvamusi on, et see võtab kõik eelnevad kokku.
Meie meeled ja tajud sõltuvad kultuurist ja ühiskonnast, kus elame. Näiteks Amazonase metsades elavatel inimestel on väga kõrgelt arenenud kuulmine, sest nägemis ulatus on nulli lähedane ja teed rajatakse nugade ning matžeetedega sentimeetrite haaval. Ohte kuuldakse enne kui nähakse. Keskaegses maailmas tundsid inimesed jälle linna lähedust haisust. Hügieeni ning kanalisatsioone siis polnud, kõik valati tänavatele. Jah, ka meie muinasjutulises vanalinnas toimus samasugune tegevus. Mõningate inimeste jaoks on oluline tasakaal, kuidas keha suhestub maailmaga. Tegelikkuses on tajusid palju. Ka arstid räägivad nendest näiteks tinnitus, kus inimesed tajuvad pidevalt müra või undamist kõrvades. Ühelt poolt saame valida, mida tunneme, ent teisalt me pole teadlikud, mida meie keha tunneb. Valu tajumine on kultuuris tulenev nähtus. Näiteks maratoonlased on õppinud oma aju välja lülitama ning jooksmise ajal valu mitte tajuma.
Loengu teine osa rääkis kolonialismist. Paraku antropoloogia sündis tänu kolonialismile. Eurooplaste vallutusretkedele ja ülemvõimu tajumisele maailmas. Rudyard Kiplingi poeem "White Man's Burden" on kujunenud omaette terminiks. Edward Saidilt pärineb termin "orientalism". Ta kirjutas selle nimelise raamatu. Orientalism on vastutav selle eelarvamuse eest, et idas asuvad riigid ei suuda end valitseda ning esindada vaid vajavad valget võimu.
"AKADEEMILINE KIRJUTAMINE"
Juttu tuli teksti sisesest ja joone alusest viitamisest. Siin ehk pikemalt peatuda pole mõtet. Lektori jutust järeldus, et viitamata jätmine on maailma suurim patt. Hetkel tundub antud teema lihtne ja loogiline. Praktika näitab, kuidas edasi.
Kolmapäev on keskkonna päev
Tundub, et ma siiski saan millestki aru või vähemalt oman arvamust. Kui vaatame maastiku pilti, siis sellest arusaamist kujundab sugu, usutunnistus, haridus, taust jne... Kui enamus nägi talves mõnusat lapsepõlve kelgutamist, siis mina märkasin vastikud, külma, kõledat ja tuulist mägi ning mõtlesin sellele, et kuidas varateismelisena suuskadel seisin ja lubasin, et rohkem neid õudusi alla ei pane. Siiani polegi pannud. Tim Ingoldist oli juttu. Ta pidi olema üks suuri mõtlejaid, keda sageli tsiteeritakse. Ingold tõi tõlkimatu mõiste dwelling antropoloogilisse kirjandusse. Eesti keeles sellele vastet pole, ent võiks nimetada, läbi elu või midagi taolist. Samuti oli juttu meremaastikust. ehk inglise keeles seascape. Kui tavaline maastik on püsiv, siis meri on pidevalt muutuv. Sain teada, et on olemas amfiibantropoloogia, kuidas maastikud ja vesi omavahel kokku sulavad.
Koduseks tööks oli läbi lugeda kolm artiklit - Ingoldi, Tilly ja õppejõu kirjutatud. Lugemispäeviku täitmiseks valisin viimase. See rääkis Kihnu kultuurist ning kõige tervamalt jäi meelde kalurite ning keskkonna inspektorite vaheline suhe. Ma isegi tõlgendaks seda kui teatud korruptsiooni konseptina.
Neljapäev oli suhteliselt chill
Kohustuslikuks kirjanduseks oli Radcliff-Browni kirjutis sotsiaalsest struktuurist. Hommikul kell neli ma siis võtsin selle ette ja alustasin lugemist. Isegi lugemispäeviku jõudsin enne tööle minekut valmis teha ja ülesse laadida.
Loengus käsitles lektor Radcliff-Browni ning Edward Evans Evans-Prichardi. Kahte antropoloogiasse jälje jätnud funktsionaalsturkturismi esindajat, kuigi Prichard oma hilisemas karjääris hakkas rohkem humanistlikemaid vaateid esindama. Tema Nueri ja Azandede välitöödel põhinevad raamatud on olnud hilisemate religiooni uuringute aluseks. Evans-Prichardile maksid koloniaalvõimud, et uurida nueride poliitilist sturktuuri, sest neid oli raske korrale allutada. Selle töö käigus muutus ta nueridega lähedaseks ning tundis nende vastu sümpaatiat. Evans-Pricard on võrrelnud, et kui ta azandede juures välitööd tegi, siis oli ta keegi eemal, kui nueride juures, siis tema telk oli nende hulgas.
Reedel toimus antropoloogia teaduskonna õppeaasta alguse pidu. Kuigi ma käisin seal, nägin inimesi ja isegi suhtlesin, siis sellised kõrtsis olengud pole minu teema. Mulle meeldivad vaiksed kohvikud, restoranid või veel parem, kodus oma diivanikesel või voodis, kassid ümber raamatut lugeda ning vinüülplaate kuulata. Vinüülides on see mõnus kahin, see lapsepõlve heli. Henry Kissengeri suust pärineb ütlus: "There cannot be a crisis next week. My schedule is already full." Eelmine nädal elasin üle külmetuse, koolituse, magamatuse jne... Ehk nüüd tuleb paar vaiksemat nädalat?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar