Eriteenistusse tööle asumisel tuleb lisaks tavapärasele treeningule läbida Hell Week ehk põrgu nädal, kus pannakse kandidaadi vaimne ja füüsiline vastupidavus igati proovile. Minu põrgu nädal jõudis just kätte. Tegelikult pidi see olema lihtsalt üks chill aeg - töö ning kool. Nädalavahetusel ICU coachingu VII sessioon. Kõik. Paraku tänaseks tunnistan, et ühe nädalaga kõik ei piirdu ning võin endale öelda julgelt "Welcome to the Hell Month". Töö juures toimus kolmel päeval MindSpringi koolitus ning see lõi kõik mu kaardid sassi ja pidin kohandama oma õpinguid. Lisaks kõigele õnnestus mul kolmapäeval kohutav kurguvalu hankida. Isegi kerge köha ja nohu. Peagi lisandus nõrkus ja väsimus. Tundsin end tühjaks pigistatud sidruni laadse zombina. Kuigi kurk on hetkel enam-vähem, siis zombi tunne saadab edasi. Kolmel erineval ajal tehtud COVID kiirtestid osutusid negatiivseks, Kui veel see oleks lisandunud, siis arvan, et erinevate keelte operatiivsõnavarast jäänuks mõtete väljendamiseks väheseks.
Esmaspäev ning üle mitme kuu energiajook
"SUURED KÜSIMUSED"
Seekordne loeng oli info otsimisest ja andmebaasidest. Kuna lapsena üks mu unistusi oli saada spiooniks (enne seda tahtsin vampiiriks), siis info ja andmebaasid kõlasid päris põnevalt. Loengu pealkiri oli tegelikult "Kuidas otsida ja hallata informatsiooni?" Kuigi loogiliselt võttes võisin ju mõelda, et räägitakse sellest, mis õpingute ajal läheb vaja, siis fantaasia kujutas ette igasuguseid võimalikke variante. Enamus teemasid olid mulle tuttavad - Ester (raamatukogu kataloog, mitte op.side programm), akadeemilised allikad ning Wikipedia ei kuulu nende hulka. Minu jaoks uus oli zotero programm, samuti meeldis õppejõu näidatud viidete sotreerimise skeem. Kahjuks slaidide kätte saamine moodlest on tülikas, sest õppejõud pani sellele mingi kummalise registreeringu ning seetõttu pean tuginema oma märkmetel.
"MAAILMAVAATED JA USUNDID"
Usund, mis käsitlemist leidis oli judaism. Loengu lõpus tekkis mul lühis, sest kui varasemalt ma olin pidanud Piiblilugusid ilusaks muinasjutuks, siis õppejõud rääkis nii, nagu kõik oleks tõsi. Lühis kestab siiani. Esitasin selle küsimuse ning sain vastuse, ent kui ühelt poolt Piiblilood on muinasjutt, siis heebrea ja juutide ajalugu on ju tõsi. Nüüd, kus vaatan enda konspekti ja jaotusmaterjale üle kõrbevad mu armsad hallid ajurakukesed kõige kõrgematel temperatuuridel.
Judaism nagu nimigi viitab on juudi usund. Samas võib juute veel nimetada israeliitideks ehk heebrealasteks. Juudid on konfrontatsioonis ehk vastuseisus teiste rahvuse ning usunditega. Piibel on judaismi üks alusdokumente. Judaismis on maailmale andud monoteismi ehk ühe jumala teenimise ning pilditu kultuse. Kuigi lektor rääkis ka, et mingil perioodil oli judaismile omane mitme jumala teenimine, ent üks oli peamine. Monoteismi all mõistetakse seda, et Jumal ja üks Looja ilmutas end juudi rahvale ning sõlmis nendega sellise lepingu, mida pole teistel rahvustel.
Juutidel on ainult Vana Testament. Teiste sõnadega kogu Piibli moodustab ainult Vana Testament, mida võib nimetada Heebrea Piibliks, kuna see on kirjutatud heebrea keeles. Kui me võtame eesti keele, siis meil on Põhja-Eestis kõneldav murre, mis on saanud kirjakeeleks. Lõuna-Eestis räägitakse oma keelt. Kui ma kogemata ütlen mõnele Tallinna inimesele sõna "pürst", siis vaadatakse mind suurte silmadega, justkui oleksin tulnukatele kuuluvat väljendit kasutanud. Lisaks veel saarlaste murre, kus nad üldse õ-st loobusid. Heebrea keel on samuti jagunenud. Näiteks ivriit, 19. sajandi lõpul loodud tehiskeel. Piiblis kasutatakse vanaheebrea ehk piibliheebrea keelt. Selle seis on praktiliselt sama, mis liivi keelel - surnud. Veel on armea ehk arami keel, samuti jidiš.
Jaotusmaterjalidest lugesin, et "tegelikult käib tähistus "juut" mitte rahvuse kohta, vaid usutunnistuse kohta. ... Juudiks võib saada igaüks, kes astub juudi usku." Kõlab uhkelt ja võiks ju hakata juudiks aga judaism mind ei ahvatle. Juut on tuletatud Juuda nimest ning pärit 5-4. sajandi lõppust e. Kr. Piiblis ei räägita juutidest vaid heebrealastest.
Judaism on suur ja lai teema ning nende mõistete endale selgeks tegemine saab olema aega nõudev. Eksam on ju talvel ees :(
"GLOBAALNE AJALUGU"
Seekordne loeng oli super asjalik ning ma ei pidanudki lahtiste silmadega magamist harrastama. Kui keegi veel nädal tagasi oleks väitnud, et "Merearheoloogia ja mereajalugu" saab nii põnevalt edastada, siis ma oleks pidanud seda inimest Paldiski mnt. vääriliseks. Oli põnev. Kui ma oleks see pisikene varateismeline tüdruk, kes unistas vampiiriks saamiseks, siis tõenäoliselt vahetanuksin ma spiooni elukutse allveeareheloogia vastu. Tänapäeval kindlasti mitte, sest ma kuulsin kui külm ja kõle on Läänemeri ning nähtavas olematu. Samas on seal toredad hülged, kes uudishimulikult aeg-ajalt allveerobotiga tõtt vaatavad või sukelduja lestast hammustavad.
Läänemeri pidi olema tõeline allveeareholoogide paradiis. Õppejõud ütles: "Kui meremeestel läheb halvasti ja kaupmeestel läheb halvasti, siis arheloogidel läheb hästi." Iga laevahukk jätab jälje. Me teame ainult seda, mis halvasti läks aga seda, mis hästi läks, paraku jääb teadmata. Mõisted jäid segakseks. Võib-olla nad polnud piisavalt huvitavad. Hüdroarheloogia? Merearheloogia? Digitaalarheoloogia? Viimase puhul ma eeldaks, et see on flopydes ja kõvaketeastes sorimine. Isegi eskperimentaalarheloogia on olemas. Ehita selline purjekas nagu keskajal ja alusta meresõiduga - oledki eksperimentaalarehloog. Veepiiriarehloogia - WTF on see...
Läänemere säilivustingimused laeva vrakkidele pidid olema ideaalsed. Isegi laevaoherdit polevat. Laevaoherd on pisikene valge laevada vihmaussike, mis sööb materjale. Kiviajal ulatus meri Vabaduse väljakuni. Vrakke leitakse läbi juhuste või keegi kusagil arhiivides satub mingile materjalile, mis võib viidata hukkunud laeva asukohta. Samuti kui on rahastus, siis tehakse süstemaatilisi otsinguid. Juhus on näiteks siis kui kalamees leiab võrgust mingi kahtlase vana vaasi ja annab märku või kui sõjalise õppuse ajal leiti Naissaare lähedalt laevavrakk.
Lektor rääkis veel sonariga otsingutest. Sonar reageerivat helile, piirkond käiakse mitmeid korda läbi ning siis hiljem pannakse pilt kokku. Mina muidugi mõtlesin koheselt, et mis heli laibad teevad kui päästjad neid veekogudest otsivad.
Üks sukeldumiskord kestab kaks tundi, milles umbes 15 minutit (täpset aega ei mäleta) on laskumine. 20 minutit filmitakse, mõõdetakse jne... ning ülejäänud aeg kahest tunnist kulub üles tõusmisele. Seda tulevat teha aeglaselt kui ei taha just tõsiseid jamasid tervisega. Kõige ohtlikemaks asjadeks Läänemeres on vrakkide ümber takerdunud vanad kalavõrgud, kuhu on oht kinni jääda ja isegi oma elu kaotada. Ega lõhkekehad ja pidevalt muutuv ilmastik ka olukroda turvalisemaks ei tee.
Lektor rääkis veel Tallinnas Pirital asuvast tsitadellist ehk mereäärsest kindlustusest. Põhimõtteliselt puudest ehitatud kastid, mis on täidetud kividega. Juttu oli veel Nimetu - 45 laevast. Nimetuks jäävad nad niikauaks kui keegi kusagilt arhiividest info välja kaevab. Nargen, mis Naissaare lähedalt leiti sisaldas isegi keskaegseid salvipotsikuid ja süstalt. Kahjuks hetkel täpsem info laeva päritolu kohta puudub. Lootsi tänaval ning transpordi tarbeks tükkideks saetud laevast tundus lektor kõige rohkem vaimustuses olevat, sest sealt leiti mingi tünni alt lausa surnud rotid. Laev ise pärines 14-15. sajand, puidu päritolu teadmata ja keraamika väga suure tõenäosusega Euroopast.
Antud loeng oli kogu lühikese aja kõige põnevam. Täiesti minu loogika vastaselt globaalses keskkonna ajaloos. Maailma ühes igavamas aines. See omakorda tõestab, et lektorist oleneb palju. Tegu oli siiski praktikuga, kes ise sukeldub ning kogu loengut vürtsitas isiklike seikluste ning uljusest tehtud eskimustega.
Kuna ma teistel päevadel füüsiliselt kohal ei viibinud vaid üritasin enam-vähem kodutöödega järjel olla, siis ülejäänud loengute kohta kirjutan järgmine nädal. Kindlasti mainin ära ka selle nädalal tehtud/tegemata kodutööd ja nende sisu. Kui ma otsisin seda aforismi, mis mu esmaspäevased seiklused kokku võtaks, siis komistasin Galileo Galileile omistatud sõnadele: "If I were again beginning my studies, I would follow the advice of Plato and start with mathematics." Seda nähes lausa karjatasin mõttes: NO!!! Tegelikult sobitub kogu nädal ühe suure "EI" alla, millest enam-vähem ok päev oli esmaspäev. Kannan praegu endas unistust korralikult välja magada. See tähendab kuldmagajana vähemalt kolm-neli päeva mitte midagi tegemata voodis vedeleda ja järjest orienteeruvalt kümme tundi magada. Ma arvan, et esimene õhk õrn võimalus seda unistust teostada on peale ICU coachingu eksami ja selleks vajalike materjalide esitamist ning peale kultuurantropoloogia eksamit ehk novembri keskel. Dear Kersti, welcome to the hell month!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar